Reisiseltskond 7-up

Reisiseltskonna tuumiku moodustasid neli vanemat-kogenumat matkajat: Evi-Arvo-Kersti-Margus, kellega siis liitusid Eve, Marko ja Taavi. Kokku sai meid seitse vaprat ja alles viimastel päevadel tegime lühiühenduse, et meie bränd on populaarne karastusjook SevenUp, sest meid on seitse ja enamuse ajast viis tee ülesmäge...Lisaks meenutas see lapsepõlvejooki Kellukest ja maitses hää ning ühtlasi võitles lampjalgsuse vastu.

Kõige kõvem sõna matkal kuulus kõige kogenumale matkasellile - Arvole. Arvo on raudne...tal nimi juba selline... Eks esivanem Raudsepp sepistas oma järglastele raudse kihi ümber, sest see mees läheb läbi nii tulest kui veest nii et silm ka ei pilgu...200-kilone seljakott seljas sinna juurde. Tehke järgi.

Eve: Arvol kogu aeg jutt jookseb, ta on ikka täiega one-man-show...
Taavi aka John: Jah, ja see jutt pole tal teps mitte rumal. Väga kuulatav raadiojaam...
Arvo: "Täna oli meie matka kõige raskem päev..."
(ja see käis pea iga päeva kohta, eriti selliste, kus tuli terve päeva bussis istuda)

Arvole kuulub ka suurepärane leid nimega Rehmat Nabi(pildil punases), kes korraldas meile Pakistani poolelt majutused ja transpordid ja söögi ja load ja palju muud. Rehmat oli maailma näinud nii siit kui sealt poolt. Oli oma kodukandis pop ja lugupeetud mees ning ajas oma turismiäri täie professionaalsusega. Rehmatile meeldis sinisärasilmselt tsiteerida - Sometimes while in Rome you do as the Romans do...

Evi ja Kersti on ka parajad raudsed leedid. Kui ei teaks, ei oskaks isegi kahtlustada, et tegu on pea täiskasvanud laste emadega. Sellised kenad pikad siresäärsed piigad ja oi kui karmid tegijad mägedes. Mõlemad vehivad hoogsalt xdreamil.


Evi: Kerstil see nädalavahetus mingi seiklusspordiüritus Leedus, ta ei saa seepärast oma passi varem viisa jaoks ära anda. Kerstile jäi Eesti xdreami A rada vist pisut lahjaks. Nüüd otsib elamusi piiri tagant.
Kersti orienteerumisest: Tead see on ikka võimas, kui orienteerudes näed end nii kaardil kui looduses sünkroonis liikumas


Taavi ehk John. Kui nüüd täpselt mäletaks olukorda kuidas Taavist John sai. Vist oli see Alam ja kohe saabumisel, kui end tutvustasime...siis Alam ütles - ja sina oled John ja kõik purskusid naerma. Taavi puhul jääb silm kätel pidama, täiesti tahtmatult ja ilma et sellest endale aru annaks. Ju nad siis kiirgavad teistmoodi loomingulist energiat.
Taavi oli tegelikult saatan ka. Liligo otsa sihtiva saksa ekspeditsiooni liige püüdis Taavile selgeks teha, et kui ta särgita käib ja oma paljast ihu näitab, siis kohalikud näevad temas saatanat. Päris nii karm see pole, aga üsna tõenäoline, et paljud pakistanlased elavad arusaamaga, et ihu näitamine on väga ebasünnis.
Taavi: The booZe!

Margus aka Lurjus

Arvo: "Oi, kus me lurjusega hakkame Pakistanis põrutama"
Eve: .oO...? ja kes see lurjus on ja millega ta oma nime ära teenis?
Kuna Eve seda otse küsida ei julgenud, siis piidles ta sellest küsimusest lähtuvalt Margust silmanurgast ja pidi tõdema, et Marguse lurjuslik külg oli küll väga varjatud, sest et Lurjus on üks ütlemata asjalik matkasell, kelle peale võib iga ilmaga kindel olla.


Alam:...and Eve is all the time reading and writing (ja Eve ka kogu aeg loeb ja kirjutab)
Papa Arvo: Yeah, she is like American...(jah, ta on nagu ameeriklane)
Eve(mõttes): ¤%#% ???? wtf? (mida krdit?)


Khan Alam - meie giid. Selline hilistes 20-dates pakistani poiss. Kes teab, mida kõike ta oma paksu tuka varjus mõtles. Trekil oli ta igal juhul väga tore ja asjalik, aga onu välja ilmudes tõmbas ta pea õlgade vahele ja muutus väikseks ja vaikseks. Küsimusele, miks ta oma onu kardab, vastas ta, et see on austus...
Naised Alamist: Eesti meest nii puhaste varvastega kui tal on naljalt ei leia ...




Markol oli alati mingi salajane kuues käik olemas, et mida kõrgemale ja mida pikem päev, seda kiiremini ta liikuma hakkas. Künnapi klubi kasvandikuna oli ta kõige parem tehniline ronija meist. Markole meeldis oma poolehoidu tagasihoidlikult läbi eituste väljendada a la - see ei ole teps mitte paha mõte...


Selle mängu nimi on bridge ja seda mängiti igal võimalikul juhul. Teekannu tagune pilt on tehtud Thongali külas vahetult enne GondogoroLa treki algust.


Bridge mäng GoroII laagris vaatega Masherbrumile