Mis rahvas need „pakistanlased” tegelikult on?

Karakoram ja üldse Pakistan on erinevate rahvuste, hõimude ja keelte poolest erakordselt rikas ala. Mis seal imestada, kõrged mäed ja sügavad jõesängid seadsid vabale liikumisele piiranguid ning kujundasid elanike kontakte kõrvalorgudega vastavalt reljeefile. Kuigi minu ringkäik piirdus üsna kitsa maa-alaga Pakistanist, sain näha palju erinevaid etnilisi gruppe ning väga erinevate näojoontega inimesi. Väikesest punakasblondide ja siniste silmadega mehest alates kuni kokaabi Muhamedini, kes oli suuremat kasvu ja tõmmu nahaga. Jah, selles maanurgas oli suhteliselt palju heledasilmseid, kahvatunahalisi, heledajuukselisi ja üldse mitte pealtnäha pilti sobivaid tegelasi. Nende nägemine ajas ikka juhtme kokku küll ja pani mõtlema iidsetele aegadele, Aleksander Suurele, Päria impeeriumile, Siiditeele ja üleüldse päritolule kui sellisele. Ka Rehmatil olid sinised silmad. Need silmad intrigeerisid, olid kuidagi tuttavad, aga kuulusid võõrale. Pidev tunne kuklas, et nende silmade taga kusagil on keegi omane...nagu oldaks tuttavad üle-eelmisest elust. Keegi, kes on lähedal, kuid kes kuulub teisele poole jõge. Keegi, kellega ollakse üks ja sama, olemata sarnane. Rehmat ütles, et nad on indo-aarialased ning Raikot Sarai söögitoa seinal ilutses kitsas puuplaat, millele oli haakrist sisse söövitatud. Võibolla oli see vaid turistidele meelelahutuseks seal seinal... Igal juhul on sinised silmad geenides. Rehmati vanaisal olid sinised silmad, tema õel on ning ühel ta pojal ka. Indo-aarialased asusid India subkontinendi aladele ajavahemikul 2000-500 e. Kr. Teine teooria, mis ringi liigub, räägib Aleksander Suure sõdalastest, kes oma geenid sinna maha jätsid. Võibolla on ka see tõsi. Kreeklaste teadmised geograafiast ulatusid põhja Afganistani aladele. Juba Herodotos (4 saj e. Kr) mainib Hindukushi aladel olnud Dadikai nimelist maad. Rehmati hõimkond räägib igal juhul shina keelt, mis kuulub indo-euroopa, indo-aaria, indo-iraani, dardi alagruppi.... Vaevalt, et kreeklased seal kandis üksnes hullu Aleksandri eestvedamisel käisid 330 - 326 aastatel e Kr. Küllap rännati sinna varem juba ning kontaktid püsisid kuni Muhamedi ning araablaste tõusuni, mis lõikas läbi kreeklaste jaoks tee itta. Pärsia impeerium ulatus juba 5 saj e Kr Induse jõeni. Seega siis võis kesta kontakt kreeklastega vabalt terve milleeniumi.

Ja ikkagi...kes nad on? Millist lugu nad oma lihas ja luus peidavad? See väikest kasvu mees, kes eeslit ajades tee peal vastu tuli ja lausa punakasblondide juustega oli, sinised silmad sinna juurde? Ta nägi välja pigem nagu pesueht kelt kui mägede poeg. Sellist värvi juukseid ei näe enam isegi mitte Euroopas. Arvata, et Britid oma impeeriumi ajal moslemi naistega hõivatud olid, on pisut ehk liiga jumalavallatu. Jah, kahtlemata elasid nad kokku Hindi naistega. Ent Indias on sinised silmad igal juhul haruldasemad kui Pakistanis. Kui nad moslemi naistega kokku tahtsid elada, siis pidid nad ta endale naiseks võtma ja usku vahetama. Ja ikkagi…kui paljudel brittidel on näiteks rohelised silmad, et seda geeni edasi anda? Ei, see on umbtee… Põhja-Pakistanis ja Afganistanis elab Pashtu nimeline rahvas keda suisa rohesilmseteks kutsutaksegi. Tuntum näide neist on üks National Geographicu kaanel olnud Afganistani tüdruk Sharbat Gula Kummalisel kombel on tema 12 aastase näojooned nii ehmatavalt sarnased Khan Alami omadele, meie giidile.
Otseselt peavad ennast Aleksander Suure sõdalaste järeltulijateks kalashid Chitralis, Afganistani piiri ääres. Nad on heledad ning teist usku, nad pole moslemid. Skardust põhjas elab balti rahvas, kes räägib balti keelt ja kes on näojoontelt mongoliidsemad ning peavad ennast tiibetist pärinevateks. Ja nii edasi...



Pakistanlaste nimedest,
Mitte kõigil pakistanlastel pole perekonnanime ning seda ei peetagi nii määrava tähtsusega asjaks. Lapsele antakse kaks eesnime, millest üks saab endale perekonnanime kohustused. Enamik pakistanlaste nimedest on Araabia, Türgi, Afganistaani või Pärsia päritolu. Siiski on kasutusel ka mõningad hõimu ning perekonna nimed. Tihti kasutatakse teise nimena isa nime. Mõnedele teistele araabia maadele tüüpilised bin ja bint on ära jäetud. Naised saavad pärast abiellumist endale abikaasa esimese nime teiseks nimeks. Pärast esimese lapse sündi hakatakse ema tema lapse nime järgi kutsuma.

***
Edasi
9. päev - Deosai platoo
Pakistani köök
10. - 26- päevGondogoroLa trekk
Pakistan - riik kui selline
Tagasi

1 päev - Saabumine Mussoonitsooni
2. päev - Kaksilinn Rawalpindi - Islamabad
Islam ja Alkohol
3. päev - edasi mägedesse
Nanga Parbat
4. päev Fairy Meadows
5. - 6 päev. Fairy Meadow Roomeod ja polo-ässad
Pakistani Naised ja peresuhted
7. ja 8. päev Rupali orus