Retk Põhja - Pakistani 2006

Teekond - (Lahore)Islamabad - mööda Karakoram highway'd Chilasesse, seal Nanga Parbati alla Raikoti ja Rupali orgudesse, edasi üle Deosai platoo Skardusse...Skardust Askolesse, kust algas GondogoroLa trek, mis kulges piki Baltoro liustikku Concordia tsirkusesse, edasi mööda Vigne liustikku, siis üle kuru ja alla mööda Gondogoro liustikku...Hushest jälle Skardusse ja sealt Islamabadi...

3. päev Edasi mägedesse

06/08/06
Islamabad – Chilas (piki Karakoram Highwayd KKH) ca 12 h sõitu. Esialgu sõidame mööda tasandikku ja siis üles-üles ning mingist hetkest alates lookleb tee piki Induse jõe orgu. Ilus. „Nagu Nepaal”, kilkavad matkajad. Madalamal on org rohe-roheline, astmikpõllud ja kohevad männimetsad ja siis muudkui kõrgust juurde visates muutub ka maastik karusemaks ja paljamaks. Chilase ümbrus on juba üsna savipruuni välimusega. Chilas ise on selline väike, kuid turistirohke linnake, mis jääb poolele teele Islamabadist Gilgitisse ning oli pop peatuspaik juba iidsel siiditeel. Chilase lähedal on budistlikud kaljujoonised säilinud ajast, mil Allah ja Muhhamed ei mõõtnud pakistanlaste eluteid. Linna lähedal jõe ääres käivad võimsad ehitustööd. Rajatakse tammi. Kui see valmis saab, siis jääb pool linna vee alla. Mis siis ikka...mõnus elu nõuab ohvreid.


Induse jõgi 3200 km pikk...Himaalajast Araabia merre
See jõgi, mis linna lähedal asub on toosama Indus. Olen kaks päeva vahtinud lummunult ta pahisevatesse voogudesse. Reisikaaslased arutavad teemal, et kui parvetatav Indus on...üldiselt ollakse seisukohal, et see on 'once in a lifetime experience', mida hiljem teistega eriti jagada ei saa, sest elu saab otsa. Võimas on, kuidas vesi pahiseb ja vahutab, ja ennast kivide vahelt läbi pressib. Vool on tohutult kiire ja vesi meenutab värvilt sulanud pärmi. Kui juhtubki mõni helesinise veega oja Indusesse suubuma, siis selle värv seguneb kiirelt piimakohvisega ja muutub olematuks. Indus on Pakistani Niilus ja rohkemgi.


KKH – ehk Karakoram Highway...
...on kõrgeim asfaltiga kaetud tee maailmas. See kulgeb läbi Pakistani Hiinasse ning ületab Karakorumi Khunjerabi kuru (4693m) kaudu. 1986 aastal lõpuks valminud kiirtee kulgeb sarnaselt muistsele siiditeele. Hiinlased nimetavad KKH-d aga Sõpruse kiirteeks. Tee ehitamisest olidki huvitatud kõige enam hiinlased, kellele see tähendas ligipääsu Araabia mere sadamatele. Nendelt pärines nii inseneeritarkus kui ka raha. Tee rajamine oli üsna hullumeelne ettevõtmine pidevate maalihete ja mudavoogude ning varingute tõttu. Tee läbimine on selles mõttes ka üsna seiklusrikas.
Nojah...kiirtee on siiski tinglik mõiste. Vastassuunas tulev auto alati igas teelõigus mööda ei pääse, selleks on vastavad taskud ette nähtud. Tee on rajatud jõe orgu kaljusse ning kurvid ja kuristikud on üsna kõhtukõdistavad. Siiski rallitas Iftikar(meie esimene autojuht) Toyota minibussiga kohati ligi 100 km/h ...

***

Edasi

Nanga Parbat
4. päev Fairy Meadows
5. - 6 päev. Fairy Meadow Roomeod ja polo-ässad
Pakistani Naised ja peresuhted
7. ja 8. päev Rupali orus
Mis rahvas need pakistanlased õige on?
9. päev - Deosai platoo
Pakistani köök
10. - 26- päevGondogoroLa trekk
Pakistan - riik kui selline
Tagasi
1 päev - Saabumine Mussoonitsooni
2. päev - Kaksilinn Rawalpindi - Islamabad
Islam ja Alkohol