Pakistani naised ja peresuhted
Tüüpiline vaatepilt - naised põõsas. Niipea kui võõrad välja ilmusid, kappasid ontlikud naisolevused end põõsastesse varjama.
***
See ema-persoon seal külas ei näinud üldse rumal välja. Võibolla arvan ma nii prillide ja rätiku pärast, aga ta mõjus kuidagi targana, isegi kui ta üksnes teed pakkus ja sõnagi inglise keelt ei rääkinud. Tema ilme ei reetnud ühtegi rumalat mõtet. See ei reetnud absoluutselt mitte midagi. Kui, siis tundus ta millegi üle juurdlevat. Kõik fraasid, mis ta ütles ja millest ma aru ei saanud, olid rahulikud ja kindlad. Võibolla on see Pakistani naistele omane – pika traditsiooniga omandatud võime absoluutselt oma näoilmet kontrollida ja väärikalt mõjuda. Vastasel juhul võib keegi ta mõnelt ebapuhtalt mõttelt tabada, mis tooks häbi mehele ja tervele suguvõsale. Naiste moraalne puhtus on mehe ja suguvõsa au ning seda rikkudes võib naine oma elust ilma jääda. Kahjuks ei kaitse mehed seda puhtust, vaid eemaldavad “ebapuhtaks osutunu”. Pisirikkumiste puhul piirdutakse keretäiega. Statistiliselt pidi iga teine naine Pakistanis kas füüsilise või psühholoogilise terrori all kannatama. Statistika on aga statistika.
Kas ka see naine oli iga teine? Raske uskuda. Tal oli seljas selline hall pikk kinnine öösärgi moodi asjandus ja ta hambad olid nähtavalt puseriti. Absoluutselt mitte raasugi seksikust. Islami mees võib tema üle uhke olla. Mitte ükski rakk temas ei paistnud isegi mitte sosistavat – ihalda mind! Tema ilme oli kuidagi noorelt vanaks jäänud ja ma tundsin ta vastu soojust.
Üks umbes nii 12-13 aastane tüdruk tundus pisut totu. Võibolla ainult tundus, sest ta tegi samas kohutavaid pingutusi antud olukorras väärikalt käituda ja aegajalt kattis looriga oma nägu heites kiirelt saladuslikke kõrvalpilke. Eks see on ilmselgelt peen tehnika, mida tuleb noorelt harjutada. Tema ilme reetis pisut võõristust ja teadmatust kuidas käituda.
Esialgu oli hoovis veel üks päris väike tita ja siis üks vanem naine, kes mind riukaliku näoga vaatas ja muidugi hiljem huvi tundis, kas ma ka abielus olen. Ma ei tea, mida nemad arvavad minust kui meheta naisest. Kas ma olen selle tõttu kuidagi “vähem”, kuna minu sotsiaalne staatus pole paigas? Kas nad kadestavad mind, et ma ei pea ühtegi meest teenindama ega ühtegi keretäit kartma või nad pigem haletsevad mind, et ma pole sotsiaalses hierarhias paika pandnud ega täida neid kohustusi, mida ühiskond ja jumal mult kui naiselt eeldavad? Ja samas, kas ma olen üldse õigel teel, kui nende elu sedasi ette kujutan? Võibolla siplen ma Lääne libastereotüübi püünises. Lugesin ühelt Pakistani veebilehelt - Islam liberates a woman from the modern tyranny of having to become a man in order to get a sense of self worth and achievement. … Ei kommenteeri…
Hoov ise oli kõvaks tambitud musta mullaga kaetud, pikk puupink risti üle. Istusin seal ja naeratasin muudkui. Majad selle umber olid värvimata aidahallid ja madalad. Ei osanudki seda vaesuseks nimetada, pigem traditsiooniks. Lisaks veel käisid nad siin vaid puhkamas suviti.
Siis tulid tüdrukud metsast, suured haokubud turjal, ilusad ja noored ja elevil oma riidekuhja sees. Nali, et naisi pole näha seetõttu, et nad metsa teevad, pidas täiesti paika.
Üks 15-aastane tüdruk, kes inglise keelt oskas natuke, oli väga ilus ja üllatavalt enesekindel ja särav. See poiss, kes AleksanderSuure saatkonda kuulunu järeltulija vabalt võis olla ja kes minu saatjaks määrati külla minekul, joonistas mullale ilusa täiesti proportsionaalse südame. Kas see oli vihje mõnele tütarlapsele või lihtsalt esteetilisest väljendusvajadusest…? Armas igal juhul. Mõned alla kümne tüdrukud olid teksades ja puha. Kuni kümnenda eluaastani on keskklassi tütarlastel päris mõnus elu. Ses mõttes, et nad saavad vabalt mängida, kanda mugavaid riideid ning isad armastavad neid. Ilusad lapsed. Ja see väike valge peaga turris tüdruk. Teda sain ka näha. Tundus teine nagu pantvang. Röövitud laps või midagi muud romantilist. Jah, juuksed olid tal kui küps nisu ja isegi valgem, aga silmad olid tumedad mu meelest. Näojooned olid ka hoopis teistmoodi, ei inglane ega pakistanlane… Jälle see sama küsimus…kes on nende esiisad?
Suur osa naisi on kirjaoskamatud. Vist vaid 35 % oskab lugeda. Sajand tagasi oli olukord veel hullem, siis oskas vaid 0,1% naisi lugeda. Enamik neist pole koolis käinud. See pole lihtsalt kohustuslik. Haritud naine on teadagi tüütus. Pärib liiga palju ja nõuab oma õigusi. Ehk on ajad muutumas. Vanad, harimata naised on kõige visamad traditsioonidest kinni hoidma ja agarad uuendusi hukka mõistma, sest nii on neile mugavam. Nii ei pea nemad uut õppima ja nii säilib ka nende autoriteet.
Kole “au” mõiste, see on midagi, millest on individualistlikus ühiskonnas raske aru saada. See "ird" - "au", see polegi niivõrd Muhhamedi leiutis, vaid pärit juba varasematest nomaadi aegadest. Ühe au on kõigi au, kogukonna väärikust esindab iga naishing. Asi läks nii karmiks kätte sellest, et üks nomaadi hõim varastas teise nomaadi hõimu naised-lapsed ja nõudis nende eest lunaraha. Kahjuks kannab au rikkumise eest karistust naine. Alati. Alles hiljuti läks parlamendis läbi seaduseelnõu, mis nägi ette, et naine ei ole vägistamises süüdi. See on suur samm edasi, ent seaduse rakendumiseni praktikas on veel pikk tee. Ühe mehe tunnistusega on kahe naise tunnistus võrdne kohtus. Igasuguste aumõrvade sooritajad pääsevad kohtus kergema karistusega või õigemini karistuseta...
Armastus ja abielu Pakistani moodi
Mõtisklesin, et millisest naisest unistavad Pakistani mehed ja millisest mehest naised? Kas islami naine üldse otsib armastust ja vastassugupoole tähelepanu kui argipäev koledaid fakte näkku paiskab? Tundub et ikka otsib...vt neid Bollywoodi filme näiteks, mis ka Pakistanis väga populaarsed on. Ma ei kujuta ka ette, mis on romantiline armastus Pakistani mehe jaoks? Hea küll, ajad üht ilusat nägu taga, aga kui palju sul võimalik on inimest tunda? Mehe jaoks, kes kasvab ühiskonnas, kus naine on omand ning ostetakse tema vanematelt ära? On see seotud omanditundega? See on nii kummaline vastuolu… Kohutavalt raske võib olla, kui elad keskajas, aga vaatad telekat tänapäevasest Läänest, kus kehtivad hoopis teised tõekspidamised ja reeglid.
Rehmati sõnul pidi üsna hästi näha olema, millised abielupaarid saavad omavahel hästi läbi ja millised mitte. Tema oma abielu korraldati vanemate poolt, kui ta oli nii 17. Tütarlaps kellega ta abiellus oli 19 ja nemad omavahel väga hästi läbi ei saa. Küsimus, miks täpselt, tundus liiga intiimne...nii et ma ei tea, miks nad läbi ei saa. Rehmati õepoja vanematel tundub paremini minevat. Nemad tegid otsuse, et poeg võib endale ise pruudi valida. Nemad talle kedagi peale ei suru. Sellegipoolest on nii, et kui poisile keegi meeldima hakkab, siis peab ta oma vanematel paluma pöörduda tüdruku vanemate poole ning kuidagi nendega kokkuleppele jõudma. Normaalsed vanemad küsivad oma tütrelt, et kas talle on see poiss vastuvõetav ja käituvad vastavalt tüdruku reaktsioonile. Seda siis nimetatakse armastusabieluks. Kui aga tüdruk ei taha ja poisil on palju raha, siis see tüdruku mittetahtmine ei huvita kedagi. Siis on veel variant, et vanemad lepivad lihtsalt kokku mingitel hoopis teistel (kas majanduslikel või hõimusidemetest tulenevatel) põhjustel ja veel koledam variant on, et tüdruk antakse meesisikule ja tema suguvõsale kui valuraha tüdruku suguvõsa meesisiku põhjustatud kuriteo eest. Siis seda vaest tüdrukut mõnitatakse terve elu ja tema peab oma meessugulase eest karistust kandma. Neid aga, kes ise teineteist leidnud on, neid võib oodata üsna kurb lõpp, sest sellist asja eriti tunnistada ei taheta, see rikub perekonna au...Mine võta kinni, kuidas see täpselt seda au rikub, aga näed rikub.
Naisel on lahutada üsna raske. See on küll võimalik, ent temast saab ühiskonna heidik. Mees peab lihtsalt kolm korda ütlema, et lahutan sinust vms...ja võib siis uue naise võtta. Statistiliselt on vaata et kõige suurem osa aumõrvasid sooritatud just abikaasade poolt. Teisele kohale jäävad isad. Üsna tihti on see lihtsalt viis kuidas naisest lahti saada. Mees võib pidada mitut naist. Allah seadis tingimuseks, et mees peab kõiki naisi võrdselt kohtlema. Enamasti see nii muidugi ei ole.
Pärisin Alamilt, et kuidas ta küll tüdrukutega kohtub, kui need muudkui võõraid nähes põõsasse pagevad ning nendega otse suhtlemine on suht raskendatud. Alam käis välja huvitava mõttearenduse, et tegelikult polegi naised ses osas nii passiivsesse rolli surutud kui pealtnäha paistab. Tüdruk võib ju oma loorivarjust poisse piiluda ja kui talle keegi meeldib, siis saab ta mehele kirja saata mõne väiksema sugulase abil ja kui too huvitatud on, siis kohtumise organiseerida. Ma muidugi ei taibanud küsida, et kas selline käitumine riski tüdruku vooruslikkusele ei tähenda? Vist mitte...vist on ühiskond ses osas ikka kõvasti leebunud, vähemalt linnas. Lisaks veel on võimalik igasugustel külaskäikudel, sugulaste kokkutulekutel ja koosviibimistel tüdrukuid näha. Normaalses Pakistani pulmas on ikka oma 3000 külalist. Mis siis, et naised ja mehed eraldi pidutsema peavad. Ühistransport on väga piinlik koht. Naistele on seal eraldi istekohad ette nähtud.
Kui kokku saamise võimalusi on nii vähe, siis muutuvad igasugused väikesed detailid väga olulisteks. Silmad ja pilgud. Silmad on pea ainus, mis naisest kogu selle riide ja rätikukuhja all tihti välja paistab. Seetõttu pööravad moslemi mehed neile ka suurt tähelepanu. Üldiselt ei sobi moslemi naisel võõrale mehele silma vaadata. Sellised salalooritatud pilgud on aga tõelised kiresüütajad. On omamoodi romantiline kui kiindumust tuleb teiste eest varjatult näidata ja sellel on väike vahelejäämise oht juures. Mehed kaelakuti on suht tavaline nähtus. Eestis saaks mehed selliste kallistamiste eest kindlalt pede sildi külge. Seal on aga tegu lihtsalt sõprusega, kuigi islam ei ole suutnud siiski homoseksuaalsust välja juurida.
Tüdrukud lahkuvad abielludes perekonnast ja liituvad oma abikaasa klanniga. Enamasti juhtub see 18 - 25 eluaastal. Kuna tüdruk läheb nagunii perekonnast ära, siis tema isiksusse erilisi investeeringuid ei tehta. Poisslapsed on aga vanemate pension ja elukindlustus. Nemad jäävad ja nende kohustus on oma vanemate eest vanemas eas head hoolt kanda. Vanemaid austatakse selle otseses mõttes. Poisid peavad enne abiellumist üldiselt piisavalt raha koguma. Vähemasti ütles Alam selle põhjuseks, miks tema veel abiellunud pole. Ju ta siis tahab endale head naist osta.
***
Edasi
7. ja 8. päev Rupali orus
Mis rahvas need pakistanlased õige on?
9. päev - Deosai platoo
Pakistani köök
10. - 26- päevGondogoroLa trekk
Pakistan - riik kui selline
Tagasi
1 päev - Saabumine Mussoonitsooni
2. päev - Kaksilinn Rawalpindi - Islamabad
Islam ja Alkohol
3. päev - edasi mägedesse
Nanga Parbat
4. päev Fairy Meadows
5. - 6 päev. Fairy Meadow Roomeod ja polo-ässad
***
See ema-persoon seal külas ei näinud üldse rumal välja. Võibolla arvan ma nii prillide ja rätiku pärast, aga ta mõjus kuidagi targana, isegi kui ta üksnes teed pakkus ja sõnagi inglise keelt ei rääkinud. Tema ilme ei reetnud ühtegi rumalat mõtet. See ei reetnud absoluutselt mitte midagi. Kui, siis tundus ta millegi üle juurdlevat. Kõik fraasid, mis ta ütles ja millest ma aru ei saanud, olid rahulikud ja kindlad. Võibolla on see Pakistani naistele omane – pika traditsiooniga omandatud võime absoluutselt oma näoilmet kontrollida ja väärikalt mõjuda. Vastasel juhul võib keegi ta mõnelt ebapuhtalt mõttelt tabada, mis tooks häbi mehele ja tervele suguvõsale. Naiste moraalne puhtus on mehe ja suguvõsa au ning seda rikkudes võib naine oma elust ilma jääda. Kahjuks ei kaitse mehed seda puhtust, vaid eemaldavad “ebapuhtaks osutunu”. Pisirikkumiste puhul piirdutakse keretäiega. Statistiliselt pidi iga teine naine Pakistanis kas füüsilise või psühholoogilise terrori all kannatama. Statistika on aga statistika.
Kas ka see naine oli iga teine? Raske uskuda. Tal oli seljas selline hall pikk kinnine öösärgi moodi asjandus ja ta hambad olid nähtavalt puseriti. Absoluutselt mitte raasugi seksikust. Islami mees võib tema üle uhke olla. Mitte ükski rakk temas ei paistnud isegi mitte sosistavat – ihalda mind! Tema ilme oli kuidagi noorelt vanaks jäänud ja ma tundsin ta vastu soojust.
Üks umbes nii 12-13 aastane tüdruk tundus pisut totu. Võibolla ainult tundus, sest ta tegi samas kohutavaid pingutusi antud olukorras väärikalt käituda ja aegajalt kattis looriga oma nägu heites kiirelt saladuslikke kõrvalpilke. Eks see on ilmselgelt peen tehnika, mida tuleb noorelt harjutada. Tema ilme reetis pisut võõristust ja teadmatust kuidas käituda.
Esialgu oli hoovis veel üks päris väike tita ja siis üks vanem naine, kes mind riukaliku näoga vaatas ja muidugi hiljem huvi tundis, kas ma ka abielus olen. Ma ei tea, mida nemad arvavad minust kui meheta naisest. Kas ma olen selle tõttu kuidagi “vähem”, kuna minu sotsiaalne staatus pole paigas? Kas nad kadestavad mind, et ma ei pea ühtegi meest teenindama ega ühtegi keretäit kartma või nad pigem haletsevad mind, et ma pole sotsiaalses hierarhias paika pandnud ega täida neid kohustusi, mida ühiskond ja jumal mult kui naiselt eeldavad? Ja samas, kas ma olen üldse õigel teel, kui nende elu sedasi ette kujutan? Võibolla siplen ma Lääne libastereotüübi püünises. Lugesin ühelt Pakistani veebilehelt - Islam liberates a woman from the modern tyranny of having to become a man in order to get a sense of self worth and achievement. … Ei kommenteeri…
Hoov ise oli kõvaks tambitud musta mullaga kaetud, pikk puupink risti üle. Istusin seal ja naeratasin muudkui. Majad selle umber olid värvimata aidahallid ja madalad. Ei osanudki seda vaesuseks nimetada, pigem traditsiooniks. Lisaks veel käisid nad siin vaid puhkamas suviti.
Siis tulid tüdrukud metsast, suured haokubud turjal, ilusad ja noored ja elevil oma riidekuhja sees. Nali, et naisi pole näha seetõttu, et nad metsa teevad, pidas täiesti paika.
Üks 15-aastane tüdruk, kes inglise keelt oskas natuke, oli väga ilus ja üllatavalt enesekindel ja särav. See poiss, kes AleksanderSuure saatkonda kuulunu järeltulija vabalt võis olla ja kes minu saatjaks määrati külla minekul, joonistas mullale ilusa täiesti proportsionaalse südame. Kas see oli vihje mõnele tütarlapsele või lihtsalt esteetilisest väljendusvajadusest…? Armas igal juhul. Mõned alla kümne tüdrukud olid teksades ja puha. Kuni kümnenda eluaastani on keskklassi tütarlastel päris mõnus elu. Ses mõttes, et nad saavad vabalt mängida, kanda mugavaid riideid ning isad armastavad neid. Ilusad lapsed. Ja see väike valge peaga turris tüdruk. Teda sain ka näha. Tundus teine nagu pantvang. Röövitud laps või midagi muud romantilist. Jah, juuksed olid tal kui küps nisu ja isegi valgem, aga silmad olid tumedad mu meelest. Näojooned olid ka hoopis teistmoodi, ei inglane ega pakistanlane… Jälle see sama küsimus…kes on nende esiisad?
Suur osa naisi on kirjaoskamatud. Vist vaid 35 % oskab lugeda. Sajand tagasi oli olukord veel hullem, siis oskas vaid 0,1% naisi lugeda. Enamik neist pole koolis käinud. See pole lihtsalt kohustuslik. Haritud naine on teadagi tüütus. Pärib liiga palju ja nõuab oma õigusi. Ehk on ajad muutumas. Vanad, harimata naised on kõige visamad traditsioonidest kinni hoidma ja agarad uuendusi hukka mõistma, sest nii on neile mugavam. Nii ei pea nemad uut õppima ja nii säilib ka nende autoriteet.
Kole “au” mõiste, see on midagi, millest on individualistlikus ühiskonnas raske aru saada. See "ird" - "au", see polegi niivõrd Muhhamedi leiutis, vaid pärit juba varasematest nomaadi aegadest. Ühe au on kõigi au, kogukonna väärikust esindab iga naishing. Asi läks nii karmiks kätte sellest, et üks nomaadi hõim varastas teise nomaadi hõimu naised-lapsed ja nõudis nende eest lunaraha. Kahjuks kannab au rikkumise eest karistust naine. Alati. Alles hiljuti läks parlamendis läbi seaduseelnõu, mis nägi ette, et naine ei ole vägistamises süüdi. See on suur samm edasi, ent seaduse rakendumiseni praktikas on veel pikk tee. Ühe mehe tunnistusega on kahe naise tunnistus võrdne kohtus. Igasuguste aumõrvade sooritajad pääsevad kohtus kergema karistusega või õigemini karistuseta...
Armastus ja abielu Pakistani moodi
Mõtisklesin, et millisest naisest unistavad Pakistani mehed ja millisest mehest naised? Kas islami naine üldse otsib armastust ja vastassugupoole tähelepanu kui argipäev koledaid fakte näkku paiskab? Tundub et ikka otsib...vt neid Bollywoodi filme näiteks, mis ka Pakistanis väga populaarsed on. Ma ei kujuta ka ette, mis on romantiline armastus Pakistani mehe jaoks? Hea küll, ajad üht ilusat nägu taga, aga kui palju sul võimalik on inimest tunda? Mehe jaoks, kes kasvab ühiskonnas, kus naine on omand ning ostetakse tema vanematelt ära? On see seotud omanditundega? See on nii kummaline vastuolu… Kohutavalt raske võib olla, kui elad keskajas, aga vaatad telekat tänapäevasest Läänest, kus kehtivad hoopis teised tõekspidamised ja reeglid.
Rehmati sõnul pidi üsna hästi näha olema, millised abielupaarid saavad omavahel hästi läbi ja millised mitte. Tema oma abielu korraldati vanemate poolt, kui ta oli nii 17. Tütarlaps kellega ta abiellus oli 19 ja nemad omavahel väga hästi läbi ei saa. Küsimus, miks täpselt, tundus liiga intiimne...nii et ma ei tea, miks nad läbi ei saa. Rehmati õepoja vanematel tundub paremini minevat. Nemad tegid otsuse, et poeg võib endale ise pruudi valida. Nemad talle kedagi peale ei suru. Sellegipoolest on nii, et kui poisile keegi meeldima hakkab, siis peab ta oma vanematel paluma pöörduda tüdruku vanemate poole ning kuidagi nendega kokkuleppele jõudma. Normaalsed vanemad küsivad oma tütrelt, et kas talle on see poiss vastuvõetav ja käituvad vastavalt tüdruku reaktsioonile. Seda siis nimetatakse armastusabieluks. Kui aga tüdruk ei taha ja poisil on palju raha, siis see tüdruku mittetahtmine ei huvita kedagi. Siis on veel variant, et vanemad lepivad lihtsalt kokku mingitel hoopis teistel (kas majanduslikel või hõimusidemetest tulenevatel) põhjustel ja veel koledam variant on, et tüdruk antakse meesisikule ja tema suguvõsale kui valuraha tüdruku suguvõsa meesisiku põhjustatud kuriteo eest. Siis seda vaest tüdrukut mõnitatakse terve elu ja tema peab oma meessugulase eest karistust kandma. Neid aga, kes ise teineteist leidnud on, neid võib oodata üsna kurb lõpp, sest sellist asja eriti tunnistada ei taheta, see rikub perekonna au...Mine võta kinni, kuidas see täpselt seda au rikub, aga näed rikub.
Naisel on lahutada üsna raske. See on küll võimalik, ent temast saab ühiskonna heidik. Mees peab lihtsalt kolm korda ütlema, et lahutan sinust vms...ja võib siis uue naise võtta. Statistiliselt on vaata et kõige suurem osa aumõrvasid sooritatud just abikaasade poolt. Teisele kohale jäävad isad. Üsna tihti on see lihtsalt viis kuidas naisest lahti saada. Mees võib pidada mitut naist. Allah seadis tingimuseks, et mees peab kõiki naisi võrdselt kohtlema. Enamasti see nii muidugi ei ole.
Pärisin Alamilt, et kuidas ta küll tüdrukutega kohtub, kui need muudkui võõraid nähes põõsasse pagevad ning nendega otse suhtlemine on suht raskendatud. Alam käis välja huvitava mõttearenduse, et tegelikult polegi naised ses osas nii passiivsesse rolli surutud kui pealtnäha paistab. Tüdruk võib ju oma loorivarjust poisse piiluda ja kui talle keegi meeldib, siis saab ta mehele kirja saata mõne väiksema sugulase abil ja kui too huvitatud on, siis kohtumise organiseerida. Ma muidugi ei taibanud küsida, et kas selline käitumine riski tüdruku vooruslikkusele ei tähenda? Vist mitte...vist on ühiskond ses osas ikka kõvasti leebunud, vähemalt linnas. Lisaks veel on võimalik igasugustel külaskäikudel, sugulaste kokkutulekutel ja koosviibimistel tüdrukuid näha. Normaalses Pakistani pulmas on ikka oma 3000 külalist. Mis siis, et naised ja mehed eraldi pidutsema peavad. Ühistransport on väga piinlik koht. Naistele on seal eraldi istekohad ette nähtud.
Kui kokku saamise võimalusi on nii vähe, siis muutuvad igasugused väikesed detailid väga olulisteks. Silmad ja pilgud. Silmad on pea ainus, mis naisest kogu selle riide ja rätikukuhja all tihti välja paistab. Seetõttu pööravad moslemi mehed neile ka suurt tähelepanu. Üldiselt ei sobi moslemi naisel võõrale mehele silma vaadata. Sellised salalooritatud pilgud on aga tõelised kiresüütajad. On omamoodi romantiline kui kiindumust tuleb teiste eest varjatult näidata ja sellel on väike vahelejäämise oht juures. Mehed kaelakuti on suht tavaline nähtus. Eestis saaks mehed selliste kallistamiste eest kindlalt pede sildi külge. Seal on aga tegu lihtsalt sõprusega, kuigi islam ei ole suutnud siiski homoseksuaalsust välja juurida.
Tüdrukud lahkuvad abielludes perekonnast ja liituvad oma abikaasa klanniga. Enamasti juhtub see 18 - 25 eluaastal. Kuna tüdruk läheb nagunii perekonnast ära, siis tema isiksusse erilisi investeeringuid ei tehta. Poisslapsed on aga vanemate pension ja elukindlustus. Nemad jäävad ja nende kohustus on oma vanemate eest vanemas eas head hoolt kanda. Vanemaid austatakse selle otseses mõttes. Poisid peavad enne abiellumist üldiselt piisavalt raha koguma. Vähemasti ütles Alam selle põhjuseks, miks tema veel abiellunud pole. Ju ta siis tahab endale head naist osta.
***
Edasi
7. ja 8. päev Rupali orus
Mis rahvas need pakistanlased õige on?
9. päev - Deosai platoo
Pakistani köök
10. - 26- päevGondogoroLa trekk
Pakistan - riik kui selline
Tagasi
1 päev - Saabumine Mussoonitsooni
2. päev - Kaksilinn Rawalpindi - Islamabad
Islam ja Alkohol
3. päev - edasi mägedesse
Nanga Parbat
4. päev Fairy Meadows
5. - 6 päev. Fairy Meadow Roomeod ja polo-ässad
posted by eve | 14:47
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home